Uhh

Päike lõõskab rõdul ja minu meele vallutasid taaskord vanakooli hausirütmid. Ian Pooley - 900 degrees ja Daft Punk - One More Time ja Groove Armada - Superstylin'. Oehhh...igatsen neid vanu hausipidusid kus selline muusika mängis..Niiväga igatsen. Freakin' Deep Inside'ide peoseeria mis nagu kõige rämedam happelaks rändas üle su mõistuse, muutis selle munapudruks ja jäi igaveseks kummitama kõigi nende heade ja toredate inimeste meeltesse kes kohaletulemist paljuks ei pidanud ja kes tihti viimaste peotundideni end surnuks tantsisid ja rokkisid. Ja kõik muud peod mis siia lihtsalt ära ei mahuks kuid mis mitte millegi poolest vähemtähtsad pole. God i miss those good old days... Kahju, et ei tule enam seda fiilingut mis oli siis ja tol hetkel. Et just sel momendil, selles muusikas ja selles õhtus peitubki igavese nooruse ja ilu saladus, et need inimesed sinu ümber on üdini head ja vabad eelarvamustest ning pole kunagi näinud kurjust. Ja see kõikehõlmav soov tulla kohale ja maksku mis maksab saada peole sest ainult siis tunned end tõeliselt elavana ning suudad haarata maailma kogu tema ilus ja värvirikkuses. Ja kõikidele teile kes ei saanudki teada kunagi mis tähendab pidutseda just sellise muusika saatel ja just sellises õhkkonnas, siis ei olegi mul kahjuks mingit imevalemit välja pakkuda, te jäite ilma millestki kordumatust ja imelisest mida ei saaks mitte kunagi enam tagasi tuua.
Heaküll, aitab halast. Väljas on super ilm ja mul on heamuusika tuju, lähen teen veel ühe suitsu. Küll siis vaatab edasi.
Päikest teile kõigile! :)