Booka-booka-booka-booka-booka-booka

It's the mighty Mos Def.

Kontorirott olen taas. Ja teenin vist peaaegu keskmist palka(Jäin just mõtlema, et palju see keskmine üldse on?).
Mos Def mängib ja töö jookseb kohe palju paremini.
http://www.youtube.com/watch?v=m5vw4ajnWGA

Praegu on nii igaljuhul! :)

A. my angel.. :)

I could die for you.. :)

Tere jälle kallid vähesed lugejad. Aitäh teile, et te viitsite end minu seebiooperiga vaevata. Teie huvi on üks alustalasid miks ma veel hingan - teie tähelepanu tähendab, et mu elu pole lõpuni mõtetu ja ta huvitab veel kedagi. Türa ma jälle halan ja ulun ah? Elu on tegelt jumala zaiebiiss. Lähen teen nüüd suitsu. A. Ja see asi. Öösorr on teemas. Tsaupakaa! ;)

Kõik on uus märtsi kuus :)

Ma vihkan hetkel ametlikult elu ja kõike liigutavat-häälitsevat planeedil maa. Ma ei oska enam mitte kuidagi mitte midagi teha. Sügaval sisimas ma tean, et ma armastan sind. Ja ma tean ka seda, et selleks, et sind õigesti armastada, et sa tunneksid end minu poolt armastatud pean ma muutuma. Muutuma ja kõvasti. Kohe. Aga ma ei oska. Ma niiväga tahan üritada meid korda teha ja olla vääriline kaasa sulle aga iga kord lõpetan veel suurema katastroofiga kui enne. Äkki ongi asi minu paratamatus laiskuses? Tahtmises olla nii nagu ma hetkel olen ja suutmatuses leppida sellega, et sina minuga sellisena leppida ei suuda? Küsimused-küsimused-küsimused. Ja mitte ainsatki adekvaatset vastust. Congrats deenja - you are a fuckup. Vahel ma tahaksin olla kass. Kogu elu piirdub probleemiga "miks te jobud minuga ei mängi?" ja "millal ma uuesti midagi krõbinate asemel süüa saan?". Ja siis vahel ei tahaks ma kohe üldse olla. Näiteks praegu. Ma olen kakti. Ja meie suhe katki tänu minule(vist). Ja mis kõige hullem: mul puudub igasugune energia ja suutlikus seda kõike korda teha.

punkjaanarhia vol.1

Mõnda aega on meeled olnud vallutatud eesti pungi poolt. Noh mitte ainult eesti aga peamiselt siiski.Selle mitte-eesti osa eest peab tänama R2-te eesotsas Koit Raudsepaga kes nii lahkelt mulle hiljutiilminud Offspringi plaadi loosis. Eesti osas tuleb ei tule tänulik olla mitte kellegile, see tuleb sisemisest vajadusest-tahtmisest kuulata lakkamatult Allan Vainola Odekolonni, Vennaskonna Eleegiat, Raisa Raisakotkast ja muud säärast kraami. Sunnib ja ei lase lahti, juba pikka aega. Mitte, et see mulle meeldiks, meeldib küll. Lihtsalt harjumatu on. Aga eks ta tule vist lähenevast sügisest ja sellega kaasnevast romantika ja melanhooliapuhangust hinges. Lühidalt on päris vahva tuju ja kõik tundub vähemalt esmapilgul üsnagi mahedalt sujuvalt. 

Tadaa kõigile!

Sooja ning romantilist vananaistesuve! :)

Моя русь..

Nii mõnus on taaskord üle mõne aja kuulata kõiki neid häid vene rokiklassikuid kes meele nii laulma panevad nagu ei keegi muu.. Ševtšuk siiski peamiselt aga..ka muud..Vjatšeslav Butuzov, Viktor Tsoi, Zemfira Ramazanova. Aga ei saa iialgi ka üle sellistest meeletusetippudest nagu see siin: Красная Плесень - Черный Запор. Peamiselt siiski on poolmelanhoolne tuju ja klapid on vallutanud ДДТ:
ДДТ - Прогулки по воде
//..näed seal mäe otsas kõrgub rist,
    tema all kümmekond sõdurit-
    ripu õige tema otsas,
    ja kui sul üle viskab, siis tule tagasi
    jalutama mööda vett, jalutama mööda vett,
    jalutama mööda vett minuga koos..//

ДДТ - Это Всё
//...see on kõik mis jääb peale mind alles.
     see on kõik mis võtan ma endaga kaasa..

  ...sa olid nii hea, vaata mind, ära vaiki...

  ...ja ära nuta, kui saad andesta
     elu pole suhkur ja surm meile teeks
     mul on oma teekond kanda,
     headaega sõber ja jää hüvasti...//

Ja viimaks kõlab buumboksist ka miskit helgemat ja uuemat aga mitte mitte mingil juhul halvemat:
Звери - До скорой встречи
//...peatse kohtumiseni, peatse kohtumiseni,
     minu armastus sinu vastu on  igavene...//

Jääge lainele ja ehk suudan ma lähitulevikus veel miskit siia kribada:)..